Vähi diagnoosimiseks kasutatavaid analüüse ja uuringuid tehakse tõenäoliselt ka ravi jooksul toimuvate regulaarsete kontrollide ajal.
Need analüüsid ja erinevad testid näitavad, kas ravi on efektiivne ja kasvaja mõõtmed vähenevad (remissioon), on samad (stabiilne haigus) või suurenevad (progressioon) ja ravi tuleb vahetada.
Need on vereanalüüsid ja neid võidakse teha haiglas või kesklaboris. Kui sul on vähk ka varem olnud, siis tõenäoliselt kontrolliti regulaarselt valgeliblede või T-rakkude arvu.
Teatud ainete suur või väike sisaldus sinu organismis võib viidata kasvaja olemasolule. Seega analüüsid, millega hinnatakse nende ainete sisaldust veres, uriinis või teistes kehavedelikes, aitavad vähki diagnoosida. Siiski ei ole kõrvalekalded laboratoorsetes analüüsides kindlad viited kasvaja olemasolule.
KT ehk KOMPUUTERTOMOGRAAFIA
Arvutiga ühendatud röntgenaparaat teeb sinu kehast rida täpseid pilte. Teatud piirkondade esiletoomiseks organismis võidakse selle protseduuri käigus süstida sulle värvainet või muud kontrastainet. See muudab pildid selgemaks.
See protseduur kestab tavaliselt paar tundi ja toimub radioloogiakeskuses või haiglas.
SKANEERING
NUKLEAAR- või RADIONUKLEAARSKANEERING
Selle protseduuri jaoks süstitakse sulle väike kogus radioaktiivset ainet ehk märgistusainet. See voolab läbi sinu vereringe ja koguneb teatud luudesse või organitesse.
Masin, mida nimetatakse skänneriks leiab ja mõõdab radioaktiivsuse ning loob arvutiekraanile või filmile luude ja organite pildid. Keha vabaneb radioaktiivsest ainest kiiresti.
Seda skaneerimist võidakse nimetada ka radionukleaarskaneeringuks. Seda protseduuri tehakse nukleaarmeditsiini- või radioloogiakeskuses või haiglas.
ULTRAHELI
Ultraheliaparaat saadab välja helilaineid, mida inimesed ei kuule. Need lained põrkuvad organismi kudedelt tagasi.
Saadud pilti nimetatakse sonogrammiks. Sama uuringut tehakse rasedatel naistel loote arengu jälgimiseks. Seda võidakse teha sinu arstikabinetis
MRT EHK MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIA
Sinu keha piirkondadest täpsete piltide tegemiseks kasutatakse arvutiga ühendatud tugevat magnetit. Arst saab neid pilte vaadata kuvarilt ja filmile välja trükkida.
See protseduur võtab tavaliselt paar tundi ja seda tehakse radioloogiakeskuses või haiglas.
PET-UURING EHK POSITRON-EMISSIOONITOMOGRAAFIA
Selle protseduuri jaoks süstitakse sulle märgistusainet. Seejärel teeb masin 3D pildid, millelt on näha, kuhu märgistusaine kehas koguneb. Need pildid näitavad, kuidas organid ja koed töötavad. See protseduur võib võtta paar tundi ja seda tehakse radioloogiakeskuses või haiglas.
RÖNTGEN
Röntgen kasutab keha sisemusest piltide tegemiseks madalas annuses radioaktiivset kiirgust. Seda protseduuri võidakse teha sinu arsti juures.
BIOPSIA
Enamikel juhtudel peab kasvaja diagnoosimiseks tegema biopsia, ja seda ka korduvalt. Biopsia käigus võtab arst koeproovi. Patoloog vaatab seda mikroskoobi all, et tuvastada kasvajale iseloomulikud muutused. Koeproov võidakse võtta mitmel viisil:
Nõelaga: arst kasutab koe või vedeliku võtmiseks nõela
Endoskoobiga: arst vaatab organismi sisemusse peene valgustatud toruga, mida nimetatakse endoskoobiks. See viiakse organismi loomuliku avause, nt suu kaudu. Kude või rakud eemaldatakse toru kaudu spetsiaalse seadme abil.
Operatsioon: operatsioon võib olla eksisioon või insisioon
Eksisioon-biopsia korral eemaldab kirurg kogu kasvajakolde.
Sageli võetakse kasvaja ümbert ka natuke normaalset kude.
Insisioon-biopsia korral eemaldab kirurg vaid osa kasvajast.