Väikesed lapsed regeerivad vastavalt sellele, kuidas täiskasvanud käituvad. Mida ja kuidas sa neile räägid, sõltub nende vanusest ja arusaamise võimest. Ka väga väikesed lapsed tunnetavad, kui midagi on väga valesti ning võivad tunda hirmu ja segadust. Hea on olla nendega aus nii varakult kui võimalik.
On spetsialiste, kes saavad aidata lastel toime tulla oma emotsioonidega ja peres toimuvate muutustega. Sa võid abi paluda oma arstilt või lapse koolist, et tagada lapsele vajalik tugi.
Sõltumata sinu vanusest oled sa ikka kellegi laps. Sinu vanematel on loomulik instinkt sind kaitsta. On raske oma vanematele oma haigusest rääkida, kui sa tunned, et nad ei suuda sellega leppida. Keegi ei soovi oma vanematele põhjustada valu ja kannatusi, eriti kui nad on vanad.
Õed-vennad ja lähedsed sõbrad saavad abiks olla sinu vanematele sellest raskest uudisest rääkimisel.
See, kuidas sa räägid oma sõpradega oma kogemusest, on väga individuaalne. Sõpradele rääkimise ajastus on väga oluline. See on normaalne, et sa ootad enne sõprade ja sugulaste laiemale ringile rääkimist ära lõpliku selguse oma diagnoosi kohta.
Sa võid avastada, et sinu suhted sõpradega muutuvad pärast seda, kui nad sinu haigusest teada saavad. Mõned suhted isegi tugevnevad, kuid tõenäoliselt mõned mitte. Mitte kõik ei suuda vähiga suhtestuda ning mõned sõbrad ei suuda toime tulla enda tunnete ja valuga. Tahtmatult võivad mõned sõbrad öelda midagi või kohelda sind taktitundetult või muul viisil, mis sind ei aita.
Sinu jaoks võib olla parim vältida liiga negatiivsetest suhetest tulenevat asjatut stressi ajal, mil sa ise püüad oma haigusega kohaneda. Selle asemel keskendu nende inimeste positiivsele toele, kes sinust hoolivad.
Sul võib olla lihtsam oma tundeid selgelt väljendada, kui sa mõtled ette läbi, kuidas sa oma sõpradega räägid. Ole oma tunnetest ja vajadustest rääkides aus. Niimoodi teed sa selle oma sõpradele lihtsamaks ja nad mõistavad paremini, kuidas nad sind aidata saavad.